Seiklusspordi sari Xdream jätkus II etapiga Iisakul. Põneva stardikorralduse ning paljude seisakutega etapi võitis järjekordselt Eesti hetke parim seiklusbande Vaude Matkasport. Oma nõrkade aladega hädas olnud Duncan lõpetas võistluse neljandana.
Iisaku etapp viidi läbi meie jaoks uudse eraldistardiga. Olles aastaid võistelnud orienteerumisradadel siis me seda formaati väga ei kartnud ning olime katsumuseks valmis. Kuigi olime peale Tallinna etappi kõik Vabaduseristi all lubanud oma nõrkasid alasid järgi aidata siis reaalsus oli, et Alar seda lubadust pidas, kuid ülejäänud läksid ikkagi kergema vastupanu teed. Oleme ausad lihtsam on 60´-90´ joosta, kui sõita ratast, rääkimata kanuust või rulluisutamisest. Seega andsime endale aru, et Tallinna etapi edu on meil keeruline korrata. Siiski lootsime oma orienteerumisoskusele ning heale füüsilisele vormile, et selle abil oma nõrgad alad võimalikult edukalt läbi teha.
Kolm "karutapjat". Võite pakkuda millise stiiliga kirves kõige paremini pakku tabas. Foto - Meelis Toom.
Võistlus algas meile hästi. Esimene jooks läks tänu "kodutööle" edukalt, kuigi liialt aega läks tornis olnud ülesande lahendamiseks. Järgnev ratas oli samuti meile jõukohane. Peale kerget higistamist jõudsime kanuualasse, kus meid ootas ees esimene pikem peatus. Tagantjärgi vaadates olid need peatused meile kindlasti kahjuks. Pigem oleks meile sobinud pidev liikumne, mis oleks meid aidanud ka kanuus paremini konkurentsis püsida. Nüüd jäime suhteliselt ruttu kanuus viimasteks ja vaatamata üritamisele jäime esimeste võistkondade rongist maha ja enam kahjuks järgi ei jõudnud. Kanuu on meie võistkonna selgelt kõige nõrgem ala. Meie õnneks olid alguses jõgi kitsas ning meie "originaalse" sõidustiili tõttu saime kaldast kiiresti tuge. Mingi hetk hakkas kanuu paremini liikuma, kuid etapi lõpp veealuste ja -pealsete takistustega kulges meil jällegi vaevaliselt. Jäänud üksi liikusime hoogsalt, kuid mitte enam esikolmiku konkurentsis. Suurte lootustega vahet vähendada alustasime jooksuetappi. Meie võistkonnas oli pikk kanuu etapp teinud selge selektsiooni. Alar liikus nõtkeltja kergelt, mina ja Erkki suhteliselt raskelt. Jooksurajal jõudsime paljudele top 10 võistkondadele, kes olid meilt kanuus eest libisenud järele. Kahjuks minu lapsik orienteerumisviga 28 KP-ga maksis meile võimaluse tõusta poodiumile. Pikk paus ronimisülesanded mõjus meile jällegi demoraliseerivalt. Minul ja Alaril hakkas peale ujumist nii külm, et läks mitu kilomeetrit rattasõitu enne, kui sai uuesti sooja sisse. Lõpus viitsime veel üleliigset aega pindala ülesande juures. Lootsime alguses lahendamise peale, kuid erinevat värvi lindid ja segane märgistus viisid meid otsuseni jooosta kõik KP-d läbi. Tõusude ja mõõnadega kulgenud etapi lõpetasime oma järjekordse "trump" alaga. Samas olen suhteliselt veendunud, et erinevalt kanuust oleme me juba varsti rulluisus palju konkurentsivõimelisemad.
Alar "puhkehetkel" - Duncani mootor ja aju Iisaku etapil. Foto - Meelis Toom.
Minu jaoks ei olnud etapi tulemus petumuseks, küll aga etapi üldine kulg. Kuigi me võitlesime lõpuni ja üritame alati lähtuda seiklusspordi diviisist - Ära kunagi anna alla! - siis kesine kanuu sõit ja suur orienteerumisviga vajutasid oma pitseri. Samas ei ole ma vist kunagi teinud ühtegi seiklust nii põnevas ja huvitavas kohas. Lihtsalt uskumatu, kui ilusaid metsasid me joostes ja rattaga läbisime. Samas ei ole ma kunagi ka Iisaku kandis käinud, kui Jõhvi-Tartu maanteel sõitmine välja jätta. Mind kurnas üllatavalt palju kanuu. Tegin vale valiku sellega, et jätsin joogikoti pääsetvesti alla panemata ning oli terve kanuusõidu (96´) ilma joogita. Kuigi kanuus olnud rattal olid joogipudelid siis suure kahlamise ja vees solberdamise ei jõudnud ma juua. Kanuu lõpus oli kurku kogunenud paks klomp, mis ei läinud ära juues ega röhitsedes. Kohati oli raske hingata. Võimalik, et see kanuu pingutus ja vedelikupuudus vajutasid pitseri ka hilisemale jõuetusele ja raskustele. Aga nende kogemustega on mel ainult hea edasi minna. Kärdlas liitub Duncaniga uus liige. Erkki on otsustanud minust ja Alarist puhata ning merepinnast oluliselt kõrgemal maailmale vaadata.
Erkki kommentaarid -
"Ilmselt senistest xdreami etappidest kõige vähem meeleolukas. Kahes kohas väga pikad seisakud (meil siis kanuus 40 minutit ja ronimises üle 30 minuti), kus sai edasise raja ära planeerida ning kaardi kehv trükk lõid oma pitseri. Lisaks kanuu väga kitsal ojal B-raja võistlejatega koos üksteisest mööduda püüdes. See kõik lõi negatiivse tausta ning kohati meenutas mõnusat matka looduses. Samas siis kui tõmmata sai siis ka tõmmati ning raskeks läks rajal küll ning ronimisülesandes ees olev seisak oli päris õige koha peal minu jaoks."
Alari kommentaarid:
"...no viisakas keeles,väljendatuna siis kostaks seda, et seekordne Xdream osutus väga omapäraseks, osa sellest eraldistardi süü, aga ilmselt suurim siis suvealguse veetaseme languses Alajões, kus pikaleveninud kanuuetapp põhjustas pikki pause. Stardimja finishiaja vahe oli meil 7:01, tegelik aeg 5:43, isiklikult olin liikumises alla 4 tunni - selles osas suured tänud tiimikaaslastele, kes kohe algusest peale tegid palju musta tööd , alul perfektse legendilugemisega, hiljem nüri kanuuetapiga milles orienteerumisega polnud mingit pistmist, küll aga vee kühvedamise ja kanuu vinnamisega. Ise toimetasin samal ajal 2 ratast kanuu lõppu, käisin tshekkimas järgmist lühikest aga võsast aerofoto jooksuetappi. Seekord oli meeles ja ka aega rahulikult energiat tankida. Seega füüsisele väga suurt väljakutset seekord ei tekkinud, mõned korrad tõmbusid reied tühjaks pikkade rattasirgete lõpus. Kahju , et taaskord jalgsi/jooksu osa oli niivõrd lühike. Võistluse ajal , kui konkurendid olid kõik silmist kadunud, ning esines mõningaid tagasilööke, suurim neist ehk kanuu, tundus , et seekord saab nii et tolmab, siiski 4. koht lõpuks polegi nii hull, kuid 3. kohast vaid 3 min - seda oleks andnud pigistada mitmelt poolt. Kuid me oleme alles suht rohelised ses asjas:)"
Vaude Matkaspordi kommentaarid
Varustuse osas kasutasime seekord peamiselt samu tooteid, mis Tallinna etapil. Vaatamata soojale päevale panin võistlussärgi alla õhukese suve alussärgi Craft Cool Mesh Superlight. Selline lahendus aitab vältida pealmise särgi "kleepumist" nahale. Õhuke ja kiirelt kuivav särk aitab hoida õhukanaleid naha ja pealmise kanga vahel, mis tagab parema ventileerituse. Täpselt nagu soojapesul on ka suve pesu ülesandeks hoida kehapind kuivana ning transportida niiskus järgmisesse kihti. Niiske keha ja umbne särk võivad sooja ja lämbe ilmaga kergelt tekitada ülekuumenemise ohu. Teise uuendusena oli mul kasutusel peapael, toode ilma milleta ma ei tee mitte ühtegi orienteerumisstarti. Tooteks Trimtexi õhuke ja kerge peapael, mis sobis väga hästi ka kiivri alla. Ja kõik muud tooted, mis toimisid hästi jahedas Tallinnas olid omal kohal ka soojas Iisakus.