Vaheldusrikka ja põneva Xdream´i etappi Tartus võitis Salomon, Duncani ja tiitlikaitsja Vaude MATKaSPORT´i ees.
Tartu etapp tekitas mõnusa värskenduse sprindietapide reas. Duncan võis seda juba ette lugeda koduetapiks. Tartu on Alarile lapsepõlve kodu, Andreasele kodulinn ja Erkkile, lihtsalt üks linn Tallinnast eemal. Seega oli meil teatud koduväljaku eelis. Sarnaselt eelmise hooajaga olime ennast vormis hoidnud peamiselt joostes ja orienteerudes. Varajane kevad võimaldas teha järeleaitamistunde ka rulluisutamises. Tundsime, et meil on kõik võimalused sekkuda heitlusse parimatega. Enne starti oli meile selge, et võistlus tuleb kesklinnas ja Tartu põhjaosas, vastavalt sellele tegime ka mõningaid ennustusi, millest osa läks täppi ja osa mitte.
1 minut stardini! Foto: Aare Limberg
Meile kohaselt alustasime rutakalt, peale paari minutist jooksu suutsime alles esimese ülesande endale selgeks teha ning võistkonna laiali ajada. Kuigi me ei lahendanud ülesannet perfektselt olime rattavahetuses liidrite kannul ja esimesed rattapunktid juhtisime võistlust. Raadi lennuväljal lähedal sai kokku palju erinevaid võistkondi ning väikesed viperused pimedas hoones ja autokummi mäel kukutasid meid teise rongi, kohtadele 3-4. Pidime rattas tõsiselt pingutama, et püsida heas seltskonnas. Raadi mõisa juures asuvassse vahetusalasse jõudis neli võistkonda praktiliselt üheaegselt. Eeldatavatest favoriitidest olid puudu Nike ja Salomon, kes jälitasid meid paari minuti kaugusel.Tõukeratas ja köieülesanne läksid kenasti ning alla linna jõudsime liidritena. Endalegi ehmatuseks pääsesime kanali poole jooksma üksinda. Hiljem selgus, et see juhtus osaliselt ka konkurentide ebaõnne tõttu. Tartu etapil oli vist ebaproportsionaalselt palju rattakummi purunemisi. Nagu tihti liidervõistkonnaga juhtub siis vahetusalasse sisenedes tuleb kõike hakata käigult endale selgeks tegema. Tihti on hea tulla kellegi kiiluvees ja nähtava ning kuuldava info põhjal teha hoopis sujuvam vahetus. Ühesõnaga kanuu algusest sai meile täielik luupainaja. Me ei saanud aru mida tuleb teha ja kõige hullem, et kuskohas seda teha tuleb. See kõik viis väikeste omavaheliste hõõrumisteni ja paari rumala otsuseni, mis kukutas meid liidrikohalt viiendaks. Kusjuures liidriks tõusnud Vaude oli jõe peal vaevu nähtav. Seda kõike oleks saanud vähendada, kui oleksime üksteisega vaidlemise ja sahmimise asemel rahulikult kaarti vaadanud ja legendi lugenud. Kõik, kes on xdream´i teinud teavad kui keeruline see võib vahel olla. Ei saa öelda, et selline langus meid rivist välja ei löönud, kuid uskusime, et võime oma positsioone parandada. Kanuus oleme teinud eelmise hooajaga selge arengu, seda peamiselt Erkki püüdlikusele tüürimehe põhitõed endale selgeks teha. Olulise osa kanuu teekonnast liikusime kolmekesi, kuid siis otsustasime Alari maale saata. See oli päeva üks õigemaid otsuseid, mille oleks võinud teha juba oluliselt varem. Alar tõstis meid oma kiirete jalgade ja rogainiliku mõtlemisega tagasi mängu ning kanuu lõpetasime liidritena! Kas võiks midagi meie jaoks ilusamini kõlada, eriti arvestades keerulist algust. Meiega olid kohe kaasas Vaude ja Salomon. Kui eelmisel aastal olime paljudest võistkondadest kiiremad jooksjad siis seekord me konkurentidest kiiremad ei olnud ning rulluisuvahetusse jõudsid kõik kolm üheaegselt. Kuigi meie rulluisu tase on ühtlustunud siis jäime ikkagi kahest väga heast uisuvõistkonnast maha. Meil oli erinevaid probleeme, millest silmapaistvaim oli pidurdamine enne KP-sid. Lõpp soosis meid ning olime sellest teadlikud. Kiire rulli vahetus ja asjaolu, et mõlemal konkureerival võistkonnal oli ühel rattal rehv tühi andis meile lootuse võidu nimel konkureerida. Jõudsime viimasesse vahetusalasse koos Salomoniga, kusjuures Tõnu jooksis selle 2 km etapi praktiliselt sama kiiresti, kui meie sõitsime ratastega (millede rehvid olid seekord terved). Usukumatu kiirus! Kas tasub seda seiklusspordi peale raisata? Igatahes märkisime punkti esimesena ja tegime oma päeva kõige saatuslikuma vea. Olles kõik ettelugenud ei kontrollinud me enam kaarti ning meil jäi märkamata viimane lisaülesanne. Selles vea eest vastutas Andreas, kes tormas vahetusalast joonorienteerumisele kamandades kaasalsed kaasa. Peale Allika-Piiri-Tähtvere tänavate auringi jõudsime tagasi sinna, kus olime olnud ja võtsime rattad. See oli meile trahviringi eest. Nüüd on küsimus, et kas vanade või tulevaste eksimuste eest! Oli selge, et Salomon on meie jaoks läinud. Vaude kohta puudus meil info ning uskusime, et võistleme kolmanda koha nimel. See oli meie jaoks piisav stiimul ja pingutasime edasi. Joonorienteerumine läks meil samuti väikse rabistamisega, mis maksis võimaluse linna vahel veel Salomoni ees näha. Õnneks saime ronima piisava varuga kolmanda koha võistkonna eest, kuna mingi hetk oli oht, et üks mees jääbki meil redeli külge rippuma.
Vasakul Eesti kiireim ja paremal stabiilseim seiklusspordi võistkond. Fotod: Meelis Toom
Arvestades võimalust, et oleskime võinud saad ka 6.-7. koha oli teine koht kindlasti õnnestumine. Samas olime lõpus nördinud, kuna meil oli suurepärane võimalus ka võita. Tuleb arvestada, et konkurentidel oli ka piisavalt ebaõnne, nii Salomon, kui Vaude maadlesid tehnikaprobleemidega. Viimane „lollus“ oli muidugi klass omaette, kuid esimest korda oli meil hea võimalus tasakaalukama tegutsemisega saavutada otsustav edu juba varem, mis oleks andnud meile viimasteks jooksuetapideks rahulikuma aluspinna. Kui suudame siit õppida siis üritame seda sammu juba viie nädala pärast. Kiidame konkurente ja eriti korraldajaid. Suurepärane idee tulla linnaetapiga Tallinnast välja. Meil oli harukordne kogemus, kui võistkonna üks liige sai sõita rattaga mööda kodutänavat naabritele lehvitades ja teine liige joosta lapsepõlve „mänguväljakul“. Usun, et Tartul oleks „materjali“ veel üheks kevadiseks etapiks.
Kärbsed võrgus. Foto: Aare Limberg.