Kes Võhandu maratoni tulemused lahti võtab, see leiab esirinnas mitmel aastail nime - Linda Tetsmann.
Foto: E.Kamenik
Võhandu eel võtsime pool tunnikest aega ja saime Lindaga üle videosilla kokku, et veidi vestelda tema teekonnast aerutamises ning lisaks jagab Linda mõtteid neile, kes sel aastal Võhandu teekonna ette võtavad, kuid varasem kogemus on puudulik või vähene.
Linda esimene kogemus Võhandul on selline, millega ilmselt paljud saavad samastuda - toores “Teeme ära!”.
Linda on õppinud Tallinna Ülikoolis rekreatsiooni erialal ning just selle raames leidiski ta end koos kursusekaaslase Hanna Riivega Võhandu maratonilt. Kui õppejõud Mart Reimann ütles, et rekreatsiooni erialalt pole keegi naiste paatkonnast 100km retkel lõpuni jõudnud, siis oli Lindal ja Hannal siht selge - finišini! Ja nad lihtsalt ei finišeerunud, vaid lõpetasid sõidu oma klassis neljandana. Trassil olles, kui üks naiste paatkond neist möödus, jõudis Hanna naljaviluks öelda: “Mõtle, kui see oli praegu poodiumikoht, mis meist mööda aerutas…”
Täpselt nii see tegelikult oligi.
Esimene kord ei olnud sugugi mitte meelakkumine. Veetase oli aastal 2014 päris madal ja õnnetul kombel suutsid naised paadi puruks sõita. Kolm tundi kühveldas Linda paadist vett välja… švammi abil, samal ajal Hanna süsta edasi aerutades. See oli kurnav, kuid siht silme ees, uhasid nad edasi.
Siit ka esimene nipp - võta kaasa kas Gorilla või Macgyver teipi (ning kuivkotis rätik teibitava pinna kuivatamiseks) juhuks kui on vaja midagi kiirelt kokku lappida.
Leevakul õnnestus teip siiski paadi alla saada ja siis läks teekond juba reipamalt edasi.
Finišisse jõudes kuulsidki neiud, et lõpetati neljandana. Sealsamas sai antud ka lubadus, et uuel aastal sõidetakse poodiumile! Aastal 2015 olid Linda ja Hanna K2WOM klassis 2. kohal.
Foto: E.Kamenik (2020 üldarvestuse 3. koht Anette Baumiga)
Võhandu on Linda jaoks märgilise tähendusega ja kahtlemata aasta tippsündmus. Just sellest 2014.a kogemusest algas tema teekond aerutamismaailmas. Käesoleval aastal on Võhandu maratoni kõrval tähtsal kohal Yukon River Quest 715 km Kanadas. Seega on see hooaeg nõudnud kahtlemata head ettevalmistust.
Ettevalmistus Võhanduks on loomulikult aastate jooksul tohutult muutunud. Esimesel kahel aastal oli fookuses peaasjalikult, et saaks üldse aerutada veidi ja füüsiliselt tugevamaks. Tänaseks on Lindal personaaltreener ning konkreetne treeningplaan. Tema jaoks on oluline tunda end füüsiliselt niivõrd tugevana, et saaks võistlustel kindlustundega pingutada.
Alustajale soovitab Linda eelkõige igasugust õues liikumist. Eriti head on pikad rahulikud aeroobsed liikumised. Ideaalne, kui sinna juurde saab ka erialast treeningut ehk aerutamist.
Linda pole alates 2014.a ühtegi Võhandu maratoni vahele jätnud. Rajal on oldud nii üksi kui kaksi ja igasugustes ilmaoludes. Seega aastate jooksul on Linda kogunud hulga teadmisi ja nippe ning tähtsamad asjad püüdsime temaga läbi arutada.
- Kui ajaline läbimine on Sinu jaoks oluline, siis tarbi kogu oma toit veel olles. Juhul, kui Sa lähed lihtsalt läbima ja nautima, siis naudi rajateenindust! Aga ole ettevaatlik, sest soojas telgis istudes võib tekkida tunne, et kas üldse enam on viitsimist edasi minna.
- Riietus. Kuigi kalipso on üks suurepärane asi, siis sellise pikkusega võistluse jaoks see pole parim valik. Kalipsot tundide viisi seljas kanda võib osutuda piinarikkaks. Lisaks ei anna see piisavalt liikumisvabadust. Seega parim on panna selga lihtsad hingavad spordiriided. Sõltuvalt ilmast suusa-/või jooksujakk (kaitse tuule eest) ning sinna alla lisa vastavalt tunnetusele spordiriiete kihte. Võhandu toimub aprillikuus, seega ühe päeva jooksul võid kogeda mitut aastaaega. Seetõttu ongi hea vastavalt ilmaoludele kihte juurde panna või seljast maha ajada. Tasub ära mainida, et EastPole toob maale Hiko aerutamisvarustust, millega Linda treenib ja võistleb aastast 2019.
- Vahetusriided. Mõistlik on panna valmis 2-3 komplekti vahetusriideid. Kui sa piirdud vaid ühe vahetuskomplektiga, siis teisel korral ümber minnes on valik, kas külmetades lõpuni minna (mis ei ole mõistlik) või siis katkestada.
- Jalanõud. Parim valik on neopreenist aerutamissuss. Kõige aluseks on siiski head soojad sokid, mis märjaks saades kohe jalga külmetama ei hakkaks.
- Neopreen. Üks väga hea kangas, mis märgades oludes teenib suurepäraselt. Linda ise kasutab näiteks õhukesi neopreenpükse. Aga neopreenist tehakse ka kindaid, sokke jms.
- Käed. See, mida kätte panna, on katsetamise küsimus. Kõige mugavam on kasutada muhvi - säilib hea aerutunnetus ja ei ole liiga palju kihte ümber käe. Samas vabalt võib panna esimeseks kihiks õhukese kinda ja käpiku peale tõmmata. Algusaastatel on Linda aerutanud Salomoni käpikuga. Oluline on, et kindal oleks hea grip. Kui Su käed kipuvad kergesti villi minema, siis tasub oma käsi teipida. Teip olgu hea ja elastne.
Foto: E.Kamenik
- Kott. Kõige parem vahend oma varustuse kaasaskandmiseks on nn kuivkott ehk dry-bag. Nii on tagatud, et vahetusriided jäävad kuivaks, mis kile-/prügikotiga ei pruugi õnnestuda.
- Toitumine ja veetarbimine. Söömise ja joomise režiim peab paigas olema ja sellest tuleb ka kinni pidada! Näiteks Linda ja Anette on paika pannud, et iga 15 min tagant on aeg võtta lonks juua (vajadusel sagedamini). Nemad on teinud asja võimalikult mugavaks - seljas on camelbag ja vooliku abil saab kiirelt juua. Seeläbi ei pea käsi vahepeal aeru küljest lahti võtmagi. Toitumise osas on režiim, et iga täistund on millegi tarbimiseks. Nende põhitoitudeks on Snickers, banaan, grillsaiad, batoonid ning HoneyPower energiageelid (Salty/Sourish). Lisaks on kaasas spordijook, soolakapslid ja vedelal kujul magneesium. Söömist ei tasu edasi lükata. Isegi kui tunnike peale starti tundub, et pole vajadust süüa, siis haara midagigi. Olgu selleks kasvõi väike energiageel. Söömisblokk võib olla kerge tekkima, kuid sellest üle saamine ei pruugi olla lihtne. Ära võta kaasa asju, mida sa pole varem proovinud ega tarbinud. Võistlus pole see koht, kus esmakordselt toiduga katsetada - proovi ikka enne ära!
- Rasked hetked. Kõige olulisem on rasketel hetkedel mõelda läbi - miks sa seda teed, mis on sinu eesmärk ja kuidas sellest olukorrast üle saada. Ka Lindal on olnud neid hetki.. ja mitte üks. Eredalt meenutab ta 2018.a sõitu, kus ta üksinda naiste süsta klassis pani alguses hea hooga minema, kuid söömisega polnud eriti usin. Seega 3km enne Räpinat sai ta korraliku haamri. Kuidagi vedas ta end siiski edasi, kuniks sai oma rajatiimiga kokku. Seal sai ta pisut kosutust ja turgutatud söögi, joogi ning Guaranaga. Raskeid hetki ei tasu karta - need on suurepärased õppetunnid järgmisteks kordadeks.
Foto: G.Baum
Linda viis põhilist mõtet algajatele ja harrastajatele:
- Tutvu põhjalikult võistlusinfoga, kuhu oled minemas.
- Kontrolli, et kõik varustus oleks kaasas ja olemas (sh. toit/vedelik).
- Tee erialast trenni! Vähemalt proovi enne minekut mõned korrad aerutamist.
- Ära hoia aerust kramplikult kinni. Sedasi säästad oma randmeid.
- Kärestikud toovad palju elevust ja ärevust. Kuigi on tahtmine käed üles tõsta, siis pigem hoia aer madalal ja pane lapiti vee peale toeks. Hoia oma keha liikuvana ja püüa mitte olla krampis - puusad peavad saama liikuda laineloksus nii, et keha hoiaks sõiduvahendit püsti. Mine kärestikule meelekindlalt peale ja sõida julgelt läbi - saad kindlasti ägeda elamuse!
Lindal on oma väike, kuid aktiivne treeninggrupp Tallinnas. Kel on huvi aerutamise vallas end arendada, siis soovitame julgelt Linda tegemistel silma peal hoida.
Kõige lõppu ütles Linda mõnusa lause:
“Aerutage, aerutage, aerutage! See on nii äge tegevus ja lisaks ka tervisele hea!”
Soovime kõigile osalejatele turvalist ja meeleolukat sõitu!
Kes avastab viimasel hetkel, et miskit on varustusest puudu, siis piilu meie e-poodi ning kasuta ostukorvis koodi "võhandu15" ja saad täishinnaga toodetelt -15% allahindlust!
Foto: G.Baum