Eksperimentaalkooseisuga Duncan tuli järjekordsel Xdreami etapil 5. kohale. Juba tradistiooniliselt näitas oma ülemvõimu Vaude Matkasport, kes saavutas kolmanda järkestikuse võidu.
Timo kommentaarid -
Olen aastaid mõelnud osaleda just öises xdreami sarja osavõistlusel, sest öises võistluses on alati midagi enamat kui päevases. Ette rutates võin vaid kinnitada, et oli ka sellel aastal J. Kui Duncan.ee mind kutsus Erkki asemel oma võistkonda, oli kiire jah kerge tulema, sest mis oleks veel parem kui võistelda öises metsas koos sõpradega. Saavutatud 5. koht oli sellel võistlusel meie võistkonna lagi. Tänu Salomoni trahvile oli ka 4. koht kandikul, kuid ausalt öeldes, olid nad meist oluliselt kiiremad ja võita mingite trahvidega ei oleks olnud minu arust aus. Olen äärmiselt rahul, et me võitlesime võistkonnana lõpuni kui üks meeskond, vaatamata rajal saatnud ebaõnnest: teises rullis tuli tagasisi sõita, sest kaart ununes, minul kustus lamp juba kell 1 öösel ja Alaril enne valgeks minekut aga alati suutsime leida kiire positiivse lahenduse ja edasi minna. Meie suurim möödapanek oli Kärdla pusles, seal kaotasime oma 15 min., sest otsustasime koos joosta. Vahepeal tundus juba, et kas Salomon ja Nike ei tunne huvi kui mitmendat korda nad peavad meist mööda sõitma, sest mõlemad võistkonnad olid meist füüsiliselt peajagu tugevamad. Müts maha Kristjani ees, kellel tegelikult juba 2-3 tunni vahel raskeks läks aga kes sisuka mehena lõpuni võitles. Alar tõestas end kui hea kaardilugejana ja just tänu Alari vähestele eksimustele saavutasime 5. koha. Rajal kohtasime erinevatel raja osadel kõiki võistkondi ja paremusjärjestus selgus selle alusel kes vähem eksis, sest kõik eksisid ja mitte vähe. Oli üks mehukas öö.
"Leegionäär" Kristjan võistlushoos. Foto - Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu
Alari kommentarid -
Duncan läks seekord teele tavapärasest erineva koosseisuga, erinevatel põhjustel kasutasime 2/3 tiimi osas uut verd. Kohe stardist peale saatsid meid äpardused, 1. rullis kaotaisme teineteist ära, 1. jooksus ei näinud tiimi vedur ees , et abiks põhikaardile on ka o-kaart, see tingis vana raiesmiku forsseerimist, no need olid pisiasjad, aga 2. rulli alustasime kaardikaotusega, sinna läks 4 min 38 sek:). Sellele järgnenud pikal jooksul (lõpuks ligi 14 km!, 50000ne kaart pettis algul ära) õnnestus positsiooni suht veatu kulgemisega parandada, kuid samas sai tempo sättimisega pisut näppu lõigatud, kõigi liikmete vorm ei olnud oma kõrgpunkti veel saavutanud ja tiimil saldo eelnevate ühistreeningute osas oli null. Enda arust sai mindud rahulikult, kuid pika etapi vaheaeg minut parem kui järgmisel tiimil. See hakkas vaikselt kätte maksma tagasiteel fantastiliselt Kaibaldi nõmmelt, eriti teravalt tuli esile järgnevas rattas Tahkuna poolsaarele, ja kummitas kogu edaspidise võistluse, ehk siis 8 tundi. Samas andis see uue kogemuse üksteise toetamisest ja liigutuste optimeerimise osas. Suuri vigu õnnestus muidu kuni lõpuni vältida, väiksemaid sahmimisi tuli ikka, aga mosaiikorienteerumises Kärdla tänavatel sai probleemile lähenemisel vale taktika valitud. 1 kaardi lõikamise , kokkusobitamise ja -kleepimise ning selle optimeeritud ühisekspluateerimise asemel hakkas ala lõpu poole kangastuma selgelt ökonoomsem nipp, no aga tuli seegi õppetund kogemustepagasisse tuleviku jaoks mahutada. Sinna aga läks kaotsi juba kamalutäie minuteid, need oleks lõpus oi kui marjaks ära kulunud, kui finisis selgus , et kõigist kummisvedamisest, käega lükkamistest ja kõnnipausidest hoolimata oleme lausa 5. kohal kusjuures 4. kohast jääb tänu teiste trahvile vaid 1,5 min. Selle taustal oli ühtlane liikumine, hoolas energiatankimine, sujuv kaardilugemine aga eriti tiimitöö funktsioonide jaotamisel, lõpuski on ette näidata kõrgeid vaehaegu nii rattas kui isegi jalgsi, raske oli ka teistel.