Xdreami finaaletapi Haapsalus võitis Team Nike/SIS Go, kindlustades sellega sarja üldvõidu. Läbi aegade parima soorituse teinud Duncan oli teine ning oma stabiilseimast liikmest ilma jäänud Vaude Matkasport kolmas. Hooaja kokkuvõttes vahetasid Vaude ja Duncan omavahel kohad.
Pärast vastuolulist etappi Jõelähtmel olime finaaliks hästi valmis. Oodata oli hooaja teist urbanistlikku sprindietappi, mis meile on alati sobinud. Mida intentsiivsem, seda parem meile. Pärast Jõelähtme etappi sõitsime võistkonnaga Balkanile „mäestikulaagrisse“ ja hoidsime ennast vormis orienteerumisvõistlustega. Oluline tagasilöök saabus nädal enne finaali, kui Erkki vigastas Ülemiste järve jooksul säärelihast. Kuigi otsest paanikat ei olnud, siis oli väga reaalne, et me üldse ei stardi või siis võib võistlemine lõppeda suhteliselt kiiresti. Õnneks suutis Erkki oma vigase jalaga raja lõpuni teha, kuigi see selgelt kahandas tema tavapärast jooksuvõimekust.
Esmakordselt jäi meil enne starti piisavalt aega, et rahulikult võistlussistuatsiooni sisse elada. Esimese ülesande hammustasime kiiresti läbi ja saime kenasti liikuma. Väikse „abi“ saime ka korraldajatelt, kes olid meie kaardid keeranud rulli nii, et esimese ala kirjeldus oli jäetud kõige nähtavamale kohale. Alustasime valikorienteerumist torniga, kuhu õnneks jõudsime esimestena ning saime sealt ilma probleemideta minema. Otsustasime välja jätta KP-d 43 (meres) ja 50 (Lepapark). Kui kõik KP-d olid lihtsad ja kiiresti läbitavad (va. torn), siis KP 41 mahajäetud majas oli mingil põhjusel ikkagi ära peidetud. Meil läks seal 3,5´ üleliigset aega enne, kui leidsime KP. Jooksuetapil toimis meil hästi tööjaotus. Üks orienteerus ja kaks vaatasid rada ette. Tagasi lossi jõudes oli meil läbi vaadatud terve rada, tehtud valikud ning kõige olulisem - olime ära lahendanud rattaralli ja leidnud otsema ja kiirema variandi. Lossist lahkusime teisena, liidrist Vaudest paar minutit hiljem. Kogenud seiklussportlastena olid nad ära jätnud kõige riskantsemad KP-d (meri + hoone), samas tõenäoliselt kaotasid nad aega jällegi tornis. Paljudele saatuslikuks saanud rongiülesandest saime enam-vähem kiiresti läbi, kuigi pidime samuti C-raja rahvaga seal „konkureerima“.
Lisaülesande lõpus nägime Nike´i saabumas. Ja ees ootas ratas - seega teadsime, et edu on suhteliselt väike. Rattavalik oli meil 51-54-55. Tegime mõned apsakad, kuid üldiselt sõitsime kenasti. Alates Jõelähtmest oleme suutnud sõita kolmekesi koos ja mitte kõrvuti, vaid ikka üksteise taga. Kiltsi lennuväljal tegime õige valiku ja leidsime ka KP hästi, kuid kahjuks oli KP-s kolme mehe asemel kaks! Ja seda puuduvat oli seal angaaride vahel suhteliselt keeruline kiiresti leida. Sinna läksid asjatud minutid. 19. KP-s olime koos tagant järgi jõudnud Nike´iga, 17. KP-s olime olnud koos Vaudega, keda nüüd näha ei olnud. Seega olime liidrite rongis ning meil oli rada ette loetud. See oli ütlemata kindel ja mõnus tunne. Teel 20. KP-sse oli juba selge, et Nike soovib meist vabaneda. Praktiliselt terve etapi sõitsid nad meist 10“ kaugusel (kuigi oleks võinud vabalt sõita 30“ eespool). Eriti humoorikaks läks 20. KP-s, kui Nike soovis (kõvahäälselt) hakata vahetama terveid rattakumme :) Meie irvitasime ja hakkasime vaikselt liikuma. Varsti saime ennast juba Nike´i rongi sättida.
Enne raudteetammile jõudmist tuli Erkki rattal kett maha (seda oli juhtunud juba ka rattavalikul), Nike sai eest minema. See oli meile väike paanikamoment, kuna soovisime rattaralli lahendada nendega koos. Mingil põhjusel ei sõitnud Nike raudteetammil täiskiirusel (seal oli ka palju linnarahvast liikumas) ja me jõudsime neile enne KP-d järele. Kuna meil oli teada koht, mis asus KP-st 150 m kaugusel, siis pärast väikest kammimist saime kogenud konkurente jälgides KP kätte. Edasi juba sõbralikult kanuusse. Seal saime ka infot, et järgmistega on vahe juba 10´. Kanuu oli seekord väga keeruline ja raske etapp. Madala vee tõttu ei liikunud paat absoluutselt. Esimeste KP-de vahel proovisime igasugu võimalusi. Üks mees paadist välja, tagasi sisse, uuesti välja. Üks liige proovis vees liikuda, liiga sügav vesi ja pehme põhi muutsid selle liialt raskeks. Siis proovisime, et üks lükkab paati, jällegi liiga väsitav. Lõpuks loobusime oma traditsioonilisest kanuupunktide võtjast ja üritasime kahekesi. Nike hakkas vaikselt eest ära vajuma. Otsustasime ära kasutada Mustasaare kõvemat pinnast ning kanuu läks saare lääne kaldale, üks liige aga jala KP järgi. Seal toimus esimene kokkupuude kõrkjadžungliga. KP-sse minekul jäigi kuiv maa tabamata ning peale võitlust kõrkjatega liikusime KP-sse ikkagi mööda vett. Oli raske minek. Nike´i, kes läks kanuuga, ees näha ei olnud. Õnneks ei paistnud ka kedagi tagant. Kohati oli tunne, et see oli halb valik. Õnneks tagasitulek kanuu juurde oli kiire. Saare keskosa oli hästi joostav ja kanuu leidmine õnnestus hästi. Ja mis kõige olulisem, me ei kaotanud sellega Nike´ile aega juurde. Üritasime kanuus võimalikult palju teha eeltööd raja lõpu jaoks. Õnneks tegi sama ka kaldale uhutud võistkonnaliige. Täitis joogipudelid, sõitis läbi teeraja tagasi linna ja tegi valiku järgmise ala jaoks. Kuigi viimane oli erinev kanuus planeeritust, jäime ikkagi värskema liikme idee juurde.
Kanuuga olime super rahul, kaotasime küll Nike´ile paar minutit, kuid see oli meie poolt selgelt hea sõit. Loomulikult oleme ka kergemad kui Nike. Samas on meil selle võrra vähem ka toorest jõudu, et paati mööda tumedat „ila“ edasi tõmmata.
Kuigi algselt tahtsime teha Rapla etapi koopiat ja sõita kahekesi ühe rattaga, siis otsustasime hoopis teha kombinatsiooni jooks-ratas. A raja mees võttis esimese KP ja jooksis B raja esimesse KP-sse viiva rajani, kus teda ootas ratas. B raja mees liikus edasi jala, kuni A raja mees käis ära puu otsas ja andis ratta edasi ning jooksis vahetusalasse. Võimalik, et see ei olnud kõige kiirem variant, kuid siiski toimis see suhteliselt valutult. Tagasi lossi sõitsime juba liidrina, Nike kohe selja taga. Võistluse viimasele alale läksime enesekindlalt - meile ei ole midagi paremat, kui lõpetada jooksuga. Andsime endale täiesti aru, kui keeruline võib olla orienteerumine kõrkjates. Samas ei ole palju võistkondi, kus on kolm kogenud orienteerujat. Kahjuks seekord ei olnud me tasemel ja kaotasime mõlema lageda läbimisel Nike´ile aega. Lisaks ei liikunud me märjal ja pehmel pinnasel konkurentidest kiiremini. Muidugi oleks võinud selle „porri“ läbida koos Nike´iga ja siis viimase lõigu lossi neil eest ära joosta. Poleks olnud halb taktika ja ratta puhul tõenäoliselt oleksime konkurentidega kokku jäänud. Jooksus me seda teha ei saanud, isegi kordagi ei mõelnud selle peale. Kuigi oleme jätkuvalt ilma etapivõiduta, siis seekord ei olnud me seda veel väärt. Tegime väga hea võistluse, kuid Nike oli selgelt domineerivam ja kogenum võistkond. Ütlen ausalt, finišis olime pettunud (mõni rohkem, mõni mõõdukamalt), kuid kaotasime etapi oma relvaga ja seetõttu on meie respekt võitjate vastu veelgi suurem.
Mõni lause ka Jõelähtmest. Kuigi protokoll seda ei kajasta, siis tegime hea võistluse. Võib isegi öelda, et seal toimus teatud läbimurre ja me suutsime igapidi tegutseda ühise võistkonnana. Loomulikult ei saa me kuidagi vabandada vale KP võtmist kanuus. See oli andestamatu ja rumal viga. Xdreamil ikka juhtub. Etapp oli üldjoontes vaheldsurikas ja põnev. Erinevalt paljudest ei saa me siiski liialt kaasa hõisata etapi alguse ülesannetega. Me ei saanud „sudokuga“ hakkama, kuid eriti rusuv oli seda kuulda 9 tundi hiljem. Meil on raske taluda seda, et lisaülesande trahvid sajavad kaela pärast lõpetamist. Oleks pidanud jääma võimalus mingil hetkel rajal need minutid kuidagi tasa teha. Veelgi enam üllatas meid rada, mida rajameister pakkus „sudokule“ järgnevalt. Ükski orienteerumistaustaga inimene ei saada sellise kaardiga sellisele rajale. Põhimõtteliselt kõik, kes lahendasid ülesande kiiresti, said rajameistri käest „rusikaga näkku“. Oleme ausad, seda edu oli sellel rajal võimatu hoida. Meie lahendasime ülesannet tervelt 28 minutit, kuid tulime ikkagi rajalt esimestena vahetusse. Ja seda paljuski tänu kaasvõistlejate poolt sissetallatud radadele. Paljud ütlevad, et see ongi seiklus. Võimalik, kuid siis oleks pidanud laskma kogu kamba sinna ühiselt, et oleks olnud võrdsed tingimused. Seekord oli meil selge eelis.
Kokkuvõttes oli tore hooaeg. Meile tegi rõõmu, et saime põhikoosseisuga terve hooaja lõpuni teha. Samuti sobis meile kahe sprindietapiga hooaeg. Kahjuks jäi meil etapivõit saavutamata. Haapsalus oleks see olnud raskem kui Tartus, kus konkreetselt tõmbasime ise omale vee peale. Loodetavasti xdreami sari jätkub enam-vähem sarnasena. Usutavasti tuleme uuel hooajal vigade parandust tegema.