Järjekordse Winter Xdreami Tallinna äärelinnas võitis Team Nike, kes edestas üllatusvõistkonda Metsapeatus. Esmakordselt Winter Xdreami ajaloos võideti võistlus vaid jalgratast kasutades, triumfi tõestuseks oli jalgratturite kaksikvõit. Parima jooksuvõistkonnana saavutas Salomon kolmanda koha. Eelmise aasta võiduvõistkonnast oli stardis vaid üks liige, kes oli ekspermentaal võistkonnaga Icebug* neljas.
Duncani võistkond otsustas suhetliselt varakult, et seekordsel Winter Xdreamil originaalkosseisus ei osaleta ning kogu projekt vajus meie jaoks teisejärguliseks. Erkki keskendus suusamaratonidele ning jääronimisele, Alar seadis uueks eesmärgiks kevadise Rotterdami jooksumaratoni. Minul (Andreas) esialgu puudusid talvehooajaks suuremad eesmärgid, kuid suurema igavuse peletamiseks sai ette võetud kolm Estoloppeti maratoni. Loomulikult ei mänginud siin väikest rolli võimalus „sõbralikult“ heade sõpradega konkureerida. Arvestades suunamuutust siis jäi ka jooksutreeningute osakaal järjest väiksemaks. Minu suureks üllatuseks tegi tipporienteeruja Lauri Sild mulle ettepaneku osaleda xdreamil koos tema ja Timo Sillaga. Olin loomulikult meelitatud, kuid üritasin ennast sellest lootusetust ülesandest vabastada. Lubasin leida võistkonnale toetaja ning palusin poistel tegeleda kolmanda liikme otsingutega. Lõpuks oli olukord, kus sobivad kandidaadid olid Eestist eemal, vigastatud või jäid eemale muudel põhjustel. Situatsioon kulmineerus ikkagi sellega, et ma andsin nõusoleku osaleda. Minu tingimusteks olid, et vennad avaldaks oma ühe nädala treeningud www.duncan.ee lehel (loe meie kolme 8. nädala treeningutest käesoleva teksti lõpust) ja annaks endale aru, et võtavad võistkonda endast taseme võrra nõrgema liikme. Lisaks leppisime kokku, et lähme rajale joostes, kuigi oli karta, et linnalähedane maastik soosib (vähemalt osaliselt) jalgratta kasutamist.
Xdreami stardi hommikul oli meeldiv ärevus. Olen ligi 10-aastat oma elust elanud Nõmmel ning sealse maastikuga väga hästi kursis. Oli meeldiv ja kodune tunne. Samas oli mul selge, et sellest tuleb raske katsumus. Olen küll eluaeg jooksnud ja see on mulle mugavaim liikumisviis siis oli selge, et ligi 40 km distantsiks (osaliselt maastikul) mul ettevalmistus puudub. Planeering läks meil suhteliselt kiiresti. Ilm oli kõle ja liiga pikalt ei tahtnud ühe kohapeal seista. Otsustasime, et alustame idapoolse tänavate osaga, et hiljem liikuda Harku kaudu (lootes, et seal on lumisemad kohad jälgi täis joostud) läänepoole ning lõpetame Astangu kaudu, kus tundus olevat piisavalt punkte, mida enne lõppu oleks mugav koguda. Uudne rogaini formaat on minu hinnangul tervitatav uuendus Winter Xdreami formaadis. See annab piisavalt põnevust ja nõuab kaardiga tõsisemat tööd, kui suund orienteerumise rada. Loomulikult olime planeerides väga optimistlikud ja pidime joostes tegeme korrektiive. Meie raja lõplikuks pikkuseks kujunes 29,4 km.
Icebug. Rada 29,4 km, läbitud teekond 38,2 km. 107 punkti.
Esimene tund – 24-41-53-44-56-26-45-43 - 29 punkti, distants 10,6 km.
Algus läheb sujuvalt. Kaaslased on mõistlikud ja arvestavad minu tempoga. Punktide asukohad on seikluslikud ning koheselt saab selgeks, et rajameister on kõigile tuttavast maastikust suutnud leida uusi aspekte. Kuigi elasin terve keskkooli perioodi suusahüppemäe torni jalamil oli nüüd esimene kord, kui käisin ära spordirajatise tornis. Võimalik, et jooksen 44 ja 56 KP trepid liiga reipalt aga tunne on hea. Samas olen kindel, et need on hea ära teha värskena, kui viimasel tunnil. Esimene tund jõuan veel võistkonnakaaslastele näidata oma vana elukohta ja kooli, hiljem ma enam giidindusega tegeleda ei jaksa. 25 KP-s saab tund täis. Minu jaoks lõppeb mõnus ja mugav jooks.
Raja planeerimine. Foto - Meelis Toom
Teine tund – 55-27-36-58-37-48-28-47 – 28 punkti, distants 10,2 km./kokku 20,8 km.
Siit alates ma ei ole enam kordagi esimene ja rivi hakkab vaikselt pikemaks venima. Suur koprapesa on vaatamisväärsus, eriti veel sinna minek. Kaaslased küsivad mitmeid kordi, et kas mul on ka mõni päris tundmatu koht rajal. Kuigi regioon on tuttav (va. läänepoolsed lagedad) siis on piirkondi ja teid, kus ma ei ole kunagi liikunud. Üheks selliseks ongi koprapesa soo, kus võiks pehmemal aastaajal olla päris ebameeldiv. Söön esimesed geelid ja tunnen kuidas reied hakkavad kangeks tõmbama. See on mulle esimene märk, et asi on hapu. Kui mul reied „pakuks“ lähevad siis sellest enam tagasiteed ei ole. Õnneks olen kohe stardist oma joogipudeli andnud Lauri kätte, seega liigun võimalikult kerge pagasiga. Etapil 36-58 jään eesliikuvast Timost juba selgelt maha. Kuigi me ei ole kaasavõttnud vedamiskummi siis terve raja jooksul jääb Lauri minu juurde, aidates mul niiviisi paremini tempot hoida. 37 KP juures üritab Timo veel minuga vestlust arendada, teemadel, mis mind muidu väga paeluvad, kuid minust ei ole suuremat vestluskaaslast. Kui pääseme metsast kõvemale pinnasele siis tunnen, et suudan veel tempot hoida. 37 KP-st väljudes on meil selge, et enam läänepoole (39,29) me ei lähe. Samuti teeme ümber oma kolmanda tunni plaani ja jätame välja 38 (ja 49, mis plaanis ei olnudki).
Rajameister suutis üllatada. Nendes hoonetes asusid 41 KP ja 56 KP. Foto - Tõnu Kits
Kolmas tund – 59-46-57-35-52-32 – 25 punkti, distants 9,4 km./kokku 30,2 km.
Jõudsime Harku metsast välja. Lagedate peal ootas tohutu tuul ja porised teed. Kohati pehmed ning mudased lagedad. Tempo langeb, hoian ennast Lauri selja taha. Kohati on ikka vastikult raske. Teel 57 punkti on tahtmine kõndida, tõenäoliselt teengi raskemas kohas paar kõnnisammu. Võtsime eesmärgiks, et viimase tunni alguseks peame olema 52 KP-s. Oleme liikunud suhteliselt täpselt 10km/h. 57 KP-st välja tulles käib korra läbi idee käia ära 38 KP-s. Siiski kardame ajahätta jäämist ja jätkame Harku mõisa poole. Timo ja Lauri leiavad aega, et Harku asulas elava vanaisaga paar sõna juttu ajada. 52 KP-s olime 10 min. varem, kui plaanisime. Samas oli näha, et kiiremaks meil tempo ei lähe. Teel 52 KP-sse läbisime apokalüptilise tööstuspiirkonna, koha kuhu pimedas küll sattuda ei taha. Suures teeristis vaatame korra igatsevalt 54 KP teeotsa poole. See oleks tähendanud 2,2 km. lisa teekonda, otsustame, et see on liiga riskantne.
Neljas tund – 40-30-42-51-33-34 – 22 punkti, distants 8 km./kokku 38,2 km.
Viimast tundi alustame karjäärist Harku järve poole liikudes. Timo veab pidevalt, Lauri jälgib, et ma kivi peale puhkama ei jääks. Mul löövad reied tuld. Jooksusammu moodi ei ole minu liikumine enam ammu. Olen juba pikemalt liikumas, mingi alalhoiu instinkti poolt tekitatud udus. Mõnus ei ole, kiirust ei ole, kuid kuidagi liigud. Kohati on suhteliselt vastik olla. Aga seda oli karta, et mul läheb raskeks. Selgelt annab tunda, et olen vähe jooksnud. 30 KP-st välja tulles saab selgeks, et palju me enam lisaks võtta ei jõua. Lõplik plaan saab paika 42 KP-s – 51-33-34 ja koju. Siin teeme saatuslikku valearvestuse. Oleksime pidanud (ja jõudnud) võtta ära ka 23 KP. Teekonna 42-51 (mööda teed) pikkuseks on 1,4 km, variant 42-23-51 1,3 km. Samas viimane oleks olnud raskemal maastikul, kuid ikkagi oleksime sellega hakkama saanud. Korra tekib 23 KP küsimus esile 33 KP tunnelist väljudes. Teeme otsuse mitte riskida. Teekond koju on mulle raske, viimase km. suudan joosta vähe kiiremini, kuid peale joont ei taha ma teha enam ühtegi liigutust.
Minul läks peale xdreami neli päeva, et saaksin normaalselt trepist alla! Nädal hiljem on veel reielihased valusad. Ma selgelt ei olnud selleks kõigeks valmis. Kuigi jäime neljandaks siis meil oli väga reaalne võimalus olla parim jooksuvõistkond ka selles kooseisus. Lauri ja Timo oleksid koos tugevama jooksjaga (ja neid oli stardis mitmeid) suutnud rattavõistkondadega konkureerida. Olen veendunud, et nad oleksid suutnud lisaks võtta 38, 22 ja 23, selleks oleksid nad pidanud jooksma lisaks vaid 2,5-3 km. Arvestades, et meil jäi aega 10 min. üle ja nende liikumiskiirus oleks olnud ilma minuta kiirem siis oleks see olnud väga reaalne. Samas, kindlasti on esikolmikul ka omad kasutamata ressursid vastu panna.
Vaatamata füüsilisele valule oli positiivne üritus. usun, et Winter Xdremi toomine linnaruumi ja rogaini formaadi lisamine annab sellele võistlusele uue hingamise. Aastaid oli tegemist (metsa)jooksjate ülemvõimuga, kuid linnamaastik annab rohkem erinevaid alternatiive. Eriti tahaksin tänada rajameistrit. Eestis on vähe rogaini tüüpi võistlusi, kus võitjad ei võtta kõiki punkte. Rada oli hästi planeeritud. Aga veelgi olulisem oli, et praktiliselt iga KP asukohaga oli nähtud vaeva. Minul vana nõmmelasena oli väga põnev ja seda ma hindan kõrgelt. Samuti olen rõõmus, et sain neli tundi veeta tipporienteerujate seltskonnas. Nende suhtumine ja füüsiline vorm olid muljetavaldavad. Hea on näha, et Eesti orienteerumise lootused on heas vormis ja liiguvad heas treeningrütmis.
* Võistkond Icebug kasutas Winter Xdreamil ühtseid jalanõusid. Meie valikuks olid Icebug Ardorid, mis on ideaalsed jalanõud talviseks metsajooksuks ning parimaks lahenduseks jäistel teedele-tänavatel. Tugev korpus, pidavad naelad, põrutust summutav vahetald ning laiem liist teevad neist jalanõudest sobivad talviseks ja pikemaks jooksuks paremini, kui traditsioonilised orienteerumisjalanõud. Mina plaanin tõsiselt, et sama mudeliga startida ka tänavusel rogaini MM-il.
Lauri treeningud (16.-22.02.15)
Esmaspäev.
Nädal algab kerge päevaga, sest plaanis on teha lõdvestav ujumine pärast pühapäevast jõutreeningut ja nii käingi Väimelas, oma vanas kodukohas ujulas. Haruldane päev, pool tundi jagan kogu neljarajalist basseini vaid oma vanaema klassiõega, ülejäänud ajast olen üksi. Ujun 500meetri kaupa vaheldumisi rinnuli ja krooli, kokku 1:00 ja 2,5 km.
Teisipäev.
Hommikul on aeg ökonomeerida pisut kiiremat jooksu, ehk siis on aeg lõigutreeninguks, täpsemalt kümme korda 600 meetrit segarežiimis. Metsaalused rajad on jääs ja lähen Võru Spordikeskusesse. Sissejuhatuseks muidugi soojendus, mõned kerged jooksutehnika harjutused ja paar 150 m kiirenevat lahtijooksu enne kui tööosa juurde jõuan. Lõikude ajal on tunne hea ning kõik kümme korda tulevad suhteliselt kerge vaevaga, kell näitab lõikude aegu keskmiselt 2:01. Teen ka kaks 150 m rütmijooksu enne kui lõdvestusega treeningu lõpetan. Kokku kulub aega 1:17 ja 16,3 km.
Õhtul Haanjas taastava iseloomuga suusatamine. Rajaolud on head, sõidan klassikalises tehnikas kolm korda oma kombineeritud ringi MM-i keeluala piirides. Kokku 1:15 ja 19,6 km
Kolmapäev.
Pärast intensiivsemat lõigupäeva teen rahuliku päeva ning suusatan pika aeroobse treeningu vahelduse mõttes Käärikul. Öösel on värske lumi peale sadanud ning lisaks on veel sula ka. Olud on rasked ja kilomeetrid tulevad aeglaselt, nii üle kahe täispika Kekkose ringi sõita ei jõuagi. Imestan, et punt suusatajaid on juba enne mind nendes oludes ühe ringi sõitnud. Looduses liikumine on aga mõnus, seda kinnitab ka hiigelkoeraga kohalik puusuusamees. Kokku 2:40 ja 31,7 km.
Neljapäev.
Hommikul suundun taas Võru Spordikeskusesse, et seal alustada jõunumbritega. Tõmban sõudeergomeetril keha soojaks ja suundun kanginurka, tänases plaanis on harjutusi kokku kuus, kolm seeriat. Ridamisi harjutused: rinnalt surumine, lõuatõmme, surumine, kükk, jõutõmme ning päkkadele tõus. Suhteliselt pikkade pauside tõttu kulub aega palju ja pärast kaht tundi spordihallis rassimist jooksen väljas tempokamalt, aeroobsel lävel keskmise-pikema otsa. Teed on enamjaolt libedad ja lume all, aga kõvaks pressitud. Tänu Icebug Ardorite haakuvusele on jooksmiseks suhteliselt head tingimused, ainult kohati läheb lüke justkui pehmesse lumeputru kaduma. Kokku 1:17 ja 19,1 km.
Õhtul käin Timoga taas Haanjas taastavat suusaotsa libistamas, ikka klassika. Piisab kolmest ringist, kokku 1:15 ja 19,0 km. See jääbki ilmselt selle talve viimaseks suusasõiduks…
Reede.
Täna on puhkepäev!
Laupäev.
Suund Võrust Tallinna, aga hommikuse trenni teen Tartu Ülikooli Spordihoone kergejõustikuareenil. Minuga samal ajal on hallis Eesti O-koondise naistel staadioni siseringil mingisugune ühistreening ja laktaadimõõtmine. Ise jooksen rahulikult soojenduseks ja alustan siis 60-meetrisel sirgel jooksutehnika harjutustega. Kümme erinevat harjutust, kaks seeriat. Sellele järgneb lihas-närviaparaadi stimuleerimiseks kaks seeriat viis korda kümnesekundilist fosfokreatiini lõiku (spurdid), kõikide seeriate vehele 3-5 minutit sörki. Pärast lõike teen veel ühe seeria jooksutehnika harjutusi enne kui lähen 40 minutiks jäisele Jänese rajale pealejooksu tegema. Kokku 2:12 ja 20,5 km.
Õhtul käin Timoga Harkust vanavanemate juurest tavapärasel Harku metsaringil taastaval sörgil. Selgub, et suurajad on jääs ja uiskudega saaks vist normaalselt liikuda kui suuskadega… Veendun, et rehvivalik on õige ning Winter Xdreamil tulevad Icebug Ardoritele kohased tingimused. Kokku 0:44 ja 8,2 km.
Pühapäev.
Winter Xdream Nõmmel. 3:50 ja 38,3km
Kokku – 15:26; 175,5km
Timo treeningud (16.-22.02.15)
Esmaspäev
Puhkepäev. Käisin hommikul spordimassaažis ja õhtul jalutamas.
Teisipäev
H: Aeroobne jooks kruusa- ja metsateedel 1:30 ja 20km.
Õ: Jõutreening peamiselt keharaskusega 45min, keskendusin kerelihaste treenimisele. Osa jõutreeningust tegin kõrge intensiivsusega intervalltreeninguna. Pärast jõutreeningut aeroobne jooks kruusateedel ümber Tamula järve 0:53 ja 11,65km.
Kolmapäev
H: Aeroobne jooks metsateedel 0:50min ja 10,55km.
Õ: Jooks suusatajate imitatsioonirajal 1h44min (18,8km ja umbes 1000m tõusu). Hea erialane jõutreening jalgadele.
Neljapäev
H: Taastav aeroobne jooks metsateedel 0:54 ja 11,25km.
Õ: Aeroobne suusatamine klassikalises tehnikas 1:47 ja 26,7km. Kuna Haanjas joostakse 2017. aastal MMi tavarada, pidin püsima 5-kilomeetrisel ringil.
Reede
H: Intervalltreening sisehallis. 3km soojendus + 5min võimlemist + 5 x (50m põlvetõstejooks + 50m sääretõstejooks) + 2 x 150m/150m sörk + 5 x 2km @ 6.50/800m sörk + 6 x 150m/150m sörk + 2km lõdvestus 1:44 ja 23km.
Õ: Aeroobne jooks 1:23 ja 17,6km. Oleksin eelistanud suusatamist, et tugiliikumisaparaati vähem koormata, aga kuna suusatingimused olid väga kehvad, käisin ettevaatlikult jooksmas.
Laupäev
H: Väga kerge aeroobne jooks sisehallis 0:50min.
Õ: Kerge aeroobne jooks metsateedel 1:00 ja 11,3km. Oli väga kerge treeningpäev, et järgmisel päeval Winter Xdreamil jõudu jätkuks.
Pühapäev
H: Winter Xdream 3:50 ja 38,3km. Raja alguses linnatänavatel oli natukene raske, aga Harku metsas enesetunne paranes. Täielikult ära ei väsinud ja tempo püsis võistluse ajal ühtlasena.
Kokku - 17:10; 197,15km
Andrease treeningud (16.-22.02.15)
Esmaspäev
Puhkus. Eelmisel päeval sõitsin Tartu Maratoni. Seega olin sõitnud kolme nädala jooksul kolm suusamaratoni. Õnneks oli enesetunne ja lihasväsimus oluliselt parem, kui peale nädal varem toimunud Alutaguse maratoni. Siiski jõudis õhtuks totaalne väsimus kohale.
Teisipäev
Puhkus. Päev Tallinnas. Kiire päev ja 4h autoroolis ei tekitanud kordagi võimalust treenimise peale mõelda. Maratonide järgne väsimus ei taandu, õhtuks täiesti läbi.
Kolmapäev
Tunnen, et pean enne xdreami ennast ikkagi liigutama. Kolme päevane kaunis talv on mööda saanud, ilm on jälle pehme ja udune. Jooksen kodust mööda Emajõe äärt Ihaste uue sillani. Rada on kohati lumine, kuid peamiselt jääs. Käin korraks uue silla peal ning liigun tagasi kodu poole, joostes mõned lõigud Emajõe luhal. Rahva Oma Kaitse kõrvaklappides hoiab naeratuse suunurgas ja treening läheb lihtsalt ning kiirelt. Pealelõuna on siiski tunda, et olek ei ole kõige värskem. Kokku 1:00, 11,5 km.
Neljapäev
Suusatamine Vedul. Väheseid kohti Tartu lähedal, kus suusatamise tingimused on olnud väga head. Kaks pehmet päeva on siiski rajad mustaks ja jäiseks muutnud. Sõidan 2,2 km ringi peal uisku. Proovin ka matkarada Lähte poole. Lagedatel on asi veelgi hullem, keeran kiiresti tagasi metsa vahele. Kun aolen rajal üksi siis rutiini peletamiseks sõidan ringi mõlemat pidi, põigates kohati ka masinga üle sõidetud metsasihtidele. Kokku 1:01, 15 km.
Reede
Puhkus.
Laupäev
Hommikune jooks Emajõe ääres. Olude sunnil kujuneb see 2x15 min. sörgiks, mille vahele jääb ligi 20´ paus. Võimlen ja venitan kodus. Enesetunne läheb paremaks. Sean ennast vaimselt järgmise päeva katsumusteks valmis. Kokku 0:31, 5,5 km.
Pühapäev
Winter Xdream Nõmmel. 3:50, 38,5km
Kokku – 6:22; 70,5km